Eesti Roosiklubi ajaloost.

Eesti Roosiklubi loomise mõte tekkis vabariigi roosikasvatajate õppepäeval 1986 aastal detsembris. Majandite roosikasvatajad ja speatsialistid ning teised roosidest huvitatud isikud vajasid roosikasvatuse kitsaskohtade esiletoomiseks, teadmiste omandamiseks ja kogemuste vahetamise võimalust. Roosiklubi töö käivitamiseks valiti initsiatiivgrupp, kuhu kuulusid TA Tallinna Botaanikaaaia teadurid Viive Rumberg ja Arnold Pukk, Urve Grišakova Põllumajanduse Ministeeriumi aiandussektori peaagronoom aianduse alal, Pirita Lillekasvatuse Näidissovhoosi agronoomid Rein Joost ja Hirse Roovere, agronoom-aretaja Uno Kivistik J. Lauristini nimelisest kolhoosist, ETKVL Põllumajanduskombinaadi Agro aiandi agronoom Ene Kiudsoo, Tallinna aiandussovhoosi agronoom Andrus Egel, Luunja sovhoosi aiandi agronoom Peeter Pettai ja roosikasvataja Juhan Juhani Tartust.

Initsiatiivgrupp tuli kokku 21, jaanuar 1987 a. Pirita Lillekasvatussovhoosi Lillepaviljonis Pirita tee 16, et värvata klubi liikmeid ja lahendada esialgsed organisatsioonilised küsimused. Seda päeva loetaksegi klubi sünnipäevaks. Klubi on avatud kõigile kes tunnevad sügavamat huvi rooside vastu ja kellel on olemas väiksem või suurem roosikollektsioon. Klubi nimeks sai Eesti Roosiklubi- ERK. Klubi kõrgeimaks juhtimisorganiks on üldkoosolek, kes valib kolmeks aastaks juhatuse, presidendi ja revidendi. Üldkoosolek käis koos 4-5 korda aastas. 1.märtsiltsil 1988 toimus klubi koosolek, kus kohal oli 15 asutajaliiget, esimeseks presidendiks valiti Viive Rumberg. Klubi tööd on juhtinud Rein Joost 1990. 30 aprill – 1996. 14 dets. Else Liventaal 1996. 14 dets- 2003. 06 dets. Mart Ojasalu 2003. 06.dets – 2005. 15 jaan, Olev Abner 2005. 15 jaan- 2009. 21 nov, Kalli Pets 2009. 21 nov. Läbi aegade on juhatuses aktiivselt kaasa löönud Uno Kivistik, Ülo Pesur, Mare Ojasalu, Ene Kiudsoo, Külli Volt, Mare Pällo, Juhan Juhani, Leo Rehela, Arnold Pukk. Eesti Roosiklubi liikmed on teinud pidevalt vaatlusi rooside vastupidavuse suhtes külmale, niiskusele, haigustele jm talvekahjustustele. Selle tulemusel on koostatud Eesti oludesse sobivamate sortide pingerida. Pidevalt täieneb meie infopank Eestis kasvatavate roosisortide ja liikide ning nende kasvatajate kohta. Eriti tunneme huvi nende rooside vastu mis on meil kasvanud juba mõisaaedades ja sealt levinud taluaedadesse.

Klubi töö tulemusena valmis infoleht kus roosisordid on sordirühmade kaupa paigutatud pingeritta vastavalt vastupidavusele avamaal. Need andmed on avaldatud omaaegses ajakirjas ‘Sotsialistlik Põllumajandus’ 1987.a. nr. 10 ja 1988.a. nr. 18 ja 19.1991 a ilmus Eesti Roosiklubi ‘Roosid Roosid Roosid’ 14. Türi lillelaada kataloog, koostaja Leo Rehela.

Klubi 10. aastapäevaks ilmus 1996 a Eesti Roosiklubi ‘Roosid Avamaal’ , koostaja Else Liventhal.

2004. a ilmus Eesi Roosiklubi kataloog ‘Roosid Eestis Aastatuhande Alguses’. Koostajad: Leo Rehela, Rein Joost, Else Liventaal, Rein Jõgila.

Klubi initsiatiivil on toimunud roosi näitused ja seminarid: 15 – 17 juulil 1988. a. toimus rooside näitus ja seminar Lillepaviljonis. Väljas oli 18 lõikeroosisorti ja 180 avamaa sorti. Lisaks roosialane kirjandus. 12-14 juuli 1991 toimus Suur Roosinäitus Lillepaviljonis. Külastajaid 8100, külalisteks olid ka Põhjamaade Roosiklubi esindajad.

22-23 juuli 1994 oli roosinäitus Rahvusraamatukogus. Välja oli pandud 420 sorti erinevate klubilikkmete kollektsioonidest.
Tallinna Botaanikaaia Roosinäituste korraldamisel on klubi liikmed toeks olnud ja toonud näitusele oma aia õisi. Osaletud on Põhjamaade Roosiklubide kongressidel Taanis, Rootsis, Soomes ja Norras. Samuti on külastatud suuremaid roosiaedu Euroopas ning põigatud sisse ka väikestesse koduaedadesse. Kaasa on toodud ka neid sorte mida meil varem pole kasvatatud, et testida nende vastupidavust meie oludes. 2009. 21 nov asus tööle uus juhatus. Liikmeid on praegu üle 60ne. Ees on huvitavad aastad täis roose.